et | en | ru | fi | de

Oad ja Eed 2014. a. koolitussõbralikum organisatsioon

13.oktoobril tunnustas Saare maavalitsus täiskasvanud õppija nädala puhul tänavusi parimaid õppijaid ja koolitajaid.
Üle kogu maakonna oli esitatud mitmeid kandidaate kõikidesse kategooriatesse. Saaremaa aasta õppija 2014 tiitli pälvis Mare Poopuu  ja  Aasta koolitaja 2014 tiitli Heli Maajärv. Muhu vallast oli esitatud Aasta õppija nominendidks OÜ Laus-End raamatupidaja Alliki Oidekivi ning Aasta koolitaja nominendiks  Marget Tafel MTÜ-st Muhu InSEA.
Saare maakonna aasta kõige koolitussõbralikumaks organisatsiooniks osutus kolme kandidaadi seast Muhu käsitööselts Oad ja Eed. Nominendid olid veel Eesti töötukassa Saaremaa osakond ja Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž.
Pidulik ja meeldejääv tänuüritus, kuhu olid kutsutud kõik nominendid, toimus Saare Maavalitsuse saalis. Peale tunnustavaid sõnavõtte ning auhindade üleandmist olid kõik oodatud banketilauda, kus teiste osalejatega oma töödest ja tegemistest rääkisime.
Selline tunnustus tuli meie käsitööseltsile üsna ootamatult, sest tublisid inimesi ning ühendusi on palju ning kiitust väärib neist igaüks. Kandidaadid tiitli saamiseks esitas Muhu Vallavalitsus. Aitäh meie töö märkamise ja tunnustamise eest!
Vaadates tagasi peagi lõppevale aastale võib tõdeda, et see oli tõesti toimekas  ning viisime läbi mitmeid osalejaterohkeid õpitube. Kõige populaarsem on loomulikult Muhu lilltikandi õppimine, kuid välismaa grupid tahtsid põhjalikumalt tutvuda ka Muhu sukkade ja kinnaste kudumisvõtetega.
Oma tegevuses oleme olnud avatud ning oodanud osalema inimesi ka väljaspoolt seltsi. Kevadel toimusid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu mentorite juhendamisel kangakudumise ja väljapanekute kujundamise koolitused, suvel võtsime vastu taanlaste, ameeriklaste ja hollandlaste gruppe, kes huvitusid Muhu lilltikandist ning paikkonna traditsioonilistest kudumisvõtetest. Sügisel õpetasime juba teist taanlaste gruppi kuduma ning alles eelmisel nädalavahetusel andsime oma panuse üle-eestilisse käsitöökodade  päeva ning meisterdasime oma ruumis nahast prosse ning võtmehoidjaid.
Lisaks on meile tekkinud sõpru mujal Eestis tegutsevate käsitööühenduste näol ning neid võõrustades või ise külas käies on saanud toredaks traditsiooniks vastastikku oskusi jagada. Sel suvel võtsime vastu Loksa seltsi Rannamännid ning Kiikla rahvamaja naiste seltsi Maadaam. Üheskoos oli tore maailma asju arutada ning näputööd teha. Meie poolt oli tikkimise õpituba, nemad juhendasid nahast rooside valmistamist.
Kui oma seltsiga reisil käime, oleme alati püüdnud ka mõne õppimise programmi mahutada. Nii on meie seltsilised selgeks saanud laastukorvi meisterdamise ning põneva prantsuse rõivakaunistustehnika, kujundanud ning köitnud märkmikke ning heegeldanud Setu pitsi.
Teiste õpetamine sunnib ka ennast õppima ning arendama. Lisaks käsitööoskusele on mõnegi seltsilise inglise keele sõnavara suurenenud. Kõige olulisem on siiski see, et üheskoos tegutsemine liidab ja seob.